Kehakaalust on kümnendik kadunud

Kui ma aasta alguses Figuurisõpradega liitusin, lootsin suve alguses 90 kilo kaaluda. Nüüd on aasta alguse 98 kilo asendunud 87–88kilogrammise keharaskusega, mis on üle kuu aja sellisena püsinud.

Kaalu aitasid alla võtta Figuurisõpradelt omandatud toitumisharjumused ja soojamaareis. Poolteist kuud kestnud Figuurisõprade toidupüramiidi jälgimise ajal kadus viis–kuus kilo. Kuupikkune Vietnami ja Kambodža reis lisas sellele kaks, reisijärgne nädal veel kolm kilogrammi.

Figuurisõprade juhendaja Eiri Silivälja aitas toitumisharjumusi muuta. Teadsin kohe, et ma ei jää eluks ajaks toidupäevikut täitma, ja üritasin seetõttu rohkem omaks võtta põhimõtteid.

Toitumisharjumused muutusid

Kaalu alandamine ei ole tuumafüüsika. Alguses on kindlasti kasulik võtta ette toidupüramiid ja selle abiga jälgida, et köögiviljad, puuviljad, teraviljatooted-kartul, liha-kala, piimatooted ja lisatavad toidurasvad oleksid ühe päeva toidus olemas ja omavahel tasakaalus.

Toidupäevik aitab jälgida, et neid liiga palju või vähe ei oleks, ja tuletab meelde, et näiteks köögi- ja puuvilju võiks iga päev süüa.

Suurimad vead, mis omapäi kaalu alandades tehakse, on nälgimine ja toidu ühekülgsus. Ainult porgandinärimine jätab kõhu tühjaks, kõike muud on organismil samuti vaja.

Figuurisõprade programmis võetakse iga päev vaja minevaid koguseid niimoodi natuke vähemaks, et te tühja kõhtu ei tunne.

Ajapikku kinnistuvad üldised põhimõtted: valida lahjemaid asju, piirduda peopesa-suuruse lihatükiga ja täita pool taldrikust aedviljadega.

Tunnistan, et olen kehv õpilane. Harjumus hommikuti putru süüa on säilinud, aga aedvilju satub taldrikule vähem ja puuvilju ei söö ma just iga päev. Aga põhimõte “süüa sagedamini, kuid vähem” on endiselt teadvuses ja liiga rasvast toitu ma enam ei taha.

Olen vaielnud, kas õlu suurendab kehakaalu. Minu kogemuste järgi ei suurenda, kui piirduda ühe–kahe pudeliga ja mitte juustu kõrvale näpsida. Samuti ei tee midagi halba aeg-ajalt natuke komme süüa, ent küpsised ja muud jahutooted kergitavad kehakaalu.

Kui hommikul kõht korralikult täis süüa, pole õhtul kiusatust nii sageli külmkapi kallal käia.

Tõsi, endiselt olen 20–21 paiku mõne võileiva teinud, kuid poolt vorsti enne magamaminekut enam sisse ei aja.

Liikumist võiks rohkem olla

Liigun suhteliselt vähe. Auto jääb küll enamasti kodu juurde, sest imelik oleks ligi 20minutiseks tööleminekuks seda iga päev kasutada, kuid Raeküla terviserajale või mõnda trenni pole ma veel jõudnud.

Tõenäoliselt aitaks sport mu kehakuju parandada (paari aasta tagune kogemus on olemas), kuid kehakaalule see märgatavalt ei mõjuks. Kes kõvasti pingutab, peab seda elu lõpuni tegema, sest füüsilise aktiivsuse vähenedes hakkab kehakaal tõusma.

Üritan ühendada liikumise igapäevaeluga. Kui ma pea 100 kilo kaalusin, käisin terviserajal ja mitu kilomeetrit ranna rajoonis jalutamas, aga ilma toidukoguseid vähendamata see kehakaalu ei alandanud.

Kambodžas Eesti hotellis rääkis üks kaasmaalastest, et Eestis oli ta üsna paksuke, kuid soojas kliimas kadusid kilod nagu nõiaväel. Muidugi ei lasknud ta päikese käes niisama pekil sulada, vaid liikus nagu kodumaal ja teinekord isegi rohkem.

Aasias on oluline kohalikele “ei” öelda, kui nad sind paarisaja meetri kaugusele vedada tahavad. Käisin reisil olles üsna sageli jala, kuid sõin kõike, mida hing ihaldas.

Kambodža ja Vietnami köök on üsna tervislik. Ahmisin krevettidest isu täis, nautisin külma mango- ja kookosmahla, istusin koos kohalikega väikesel pingil ja rüüpasin kuuma pho’d (Vietnami liha- ja juurviljasupp).

Palava ilmaga on külmal õllel hoopis teine maitse. Ma ei kujuta ette, et keegi tahaks end 30kraadise leitsakuga sellest silmini täis juua. Kui parajalt liikuda, võib endale kõike lubada, sest soojas kliimas on sissesöödava toidu ja kulutatava energia tasakaal paremini paigas.

Soojad ilmad saavad otsa

Aga kunagi saab iga reis otsa ja samamoodi lõpeb Eesti suvi. Just siis on oht Põhjamaa toitumisharjumuste juurde tagasi tulla ja tavapärasest sagedamini tuleks oma kehakaalu jälgida. Suveks võtavad paljud alla, aga mis neist talveks on saanud?

Sidusin teadlikult Figuurisõprades osalemise varakevadise soojamaareisiga, et mõlema abil kaalu alandada. Nüüd on kehakaal 10–11 kilo väiksem ja seda veel rohkem alla saada nõuaks suuremaid pingutusi. Esialgu naudin saavutatut, samal ajal kripeldab hinges teadmine, et normaalne kehakaal on minu pikkuse puhul ligi 80 kilo.

Ah jaa. Rõivastega on ka natuke probleeme ja mõni asi kipub liiga suur olema. Õnneks pole mulle Eesti rõivakaupluste röövellikud hinnad kunagi meeldinud ja enamiku riietest olen toonud reisidelt.

Kui Kambodžas maksavad Tai teksased 15 dollarit, oleks idiootne neid mitte osta. Samamoodi idiootsetena tunduvad Eestis toiduainete hinnad ja kui püsikulud ja lennukipiletid välja arvata, on Aasias igal juhul odavam elada.

Näis, mis sügisel saab. Kas olen suutnud kehakaalu säilitada, suvega veel natuke alla võtta või nuuman end jõuludeks samasuguseks nagu põrsas? Tegelikult oleks just praegu õige aeg midagi uuesti ette võtta.